Muruhoolduse soovitused – kuidas mulda kultiveerida?

Muru- või lillepeenraaluse mulla toonus halveneb aja jooksul. Muld võib tiheneda, mis tähendab, et väikesed pinnaalused õhutaskud surutakse kokku ja muld kaotab oma struktuuri. Sellisel juhul ei saa vesi ja toitained enam läbi mulla liikuda ning juurestiku kasvamine ja taimede õitsemine muutub raskemaks. Selline muld vajab kultiveerimist või harimist, mis tähendab sisuliselt mulla läbikaevamist ning väetiste või meliorandi lisamist multši või huumuse näol, et mulda õhustada. Kaevamisel võib kasutada mitmeid tehnikaid.

Lihtne kaevamine

Kõige lihtsam viis pinnasele pisut esmaabi osutada on haarata labidas, lükata see mulda, kaevata kamar välja ning pöörata see ümber ja tükeldada. Vajaduse korral võib enne kamara tagasi asetamist sellele toitaineid ja huumust lisada.

Üks kaevamine

Ühekordse kaevamisega saad aia ala ühtlaseks. Jaota ala ribadeks ja kaeva väike, umbes 25–30 cm laiune ja labidasügavune kraav. Tõsta muld kõrvale, jättes kraavi tühjaks. Liigu järgmise riba juurde, kaeva sellest välja sama kogus mulda ja tõsta see esimesse kraavi, purustades samal ajal suured kamakad. Jätka samal moel seni, kuni kogu aed on läbi kaevatud. Lõpuks täida viimane kraav esimese kraavi kõrvale tõstetud mullaga.

Pinnase kultiveerimine

Kui muld ei ole kokku surutud, võib piisata ainult madalkultiveerimisest. Võta piidega reha või kõblas ja püüa mitte läbistada mulla struktuuri sügavamalt kui 5–8 cm.

Kaevamist välistav lähenemine

Heas seisukorras muru ei vaja tingimata kaevamist. Piisama peaks mulla multšimisest orgaanilise aine kihtidega 6–10 cm sügavuselt. Külvama asudes rehitse multš enne seemnete külvamist ära.

Millal mitte kaevata?

Kui muld on liiga niiske, tuleks kaevamisest hoiduda, et vältida mulla struktuuri kahjustamist.

Lõpetuseks pea meeles, et võtmesõnaks on alati kohevus. Taimed vajavad kasvamiseks mineraale, õhku, vett ja orgaanilisi aineid. Parim viis selle kõige tagamiseks on pinnase töötlemine, mulla ümberpööramine ja huumuse lisamine.

Muru rajamine

• pinnase ettevalmistus
• mullatööd ja külv
• seemne rehitsemine mulda
• rullimine
• muruvaiba paigaldamine
• kastmissüsteemide rajamine

Muru

Muru all mõistetakse maapinda katvat taimkatet, mis koosneb peamiselt ühtlase tihedusega kasvavatest madalakasvulistest heintaimedest ja mis süstemaatilise niitmisega hoitakse madal. Muru taustal tulevad esile puud, põõsad, lilled ja ehitised. Muru filtreerib õhust tolmu, summutab müra ning hoiab õhu temperatuuri ja niiskuse ühtlasena.

Muru rajamine

Muru rajamisel on üks tähtsamaid töid pinnase tasandamine. Seda tööd on kõige parem teha, kui muld on kuiv. Pealmine mullakiht peab jääma ühtlane, ilma mullakamarateta.  Maapind peab lõplikul tasandamisel jääma vähemalt 0,5 % kaldega servade suunas. Eesmärgiks on vältida sadevete kogunemist maja seinte äärde, mis võib kahjustada hoonet. Rajatava muru pinnale ei tohi jääda lohke, sest neisse koguneb talvel vesi, mis jäätudes hävitab murukamara. Reeglina kevadise külvi jaoks tuleb maapind ette valmistada oktoobris või novembris.

Muru külvamine

Muru külvamisel peetakse otstarbekamaks külvata seemnesegust, mis koosneb kahest või enamast liigist, mis on ühesuguse kasvueaga, taluvad ülast niiskusrežiimi ja tallamist ning mille lehestik omavahel sobib. Oluline on, et muru koosneks ühelaiuste ja ühevärviliste lehtedega taimedest. Eri liigid peavad muru pinnal jaotuma ühtlaselt.  Muruseemne segu valitakse vastavalt objekti vajadustele. Kaubandusvõrgus pakutakse valmissegusid näiteks varjualadele, intensiivse kasutusega aladele spordimuru jne.

Külviaeg

Üldiselt on parim külviaeg suve lõpul alates augustist kuni septembri alguseni, sest sellel perioodil on umbrohtude levik madalaimal tasemel. Kuid ka kevadine külv mai keskpaigani annab häid tulemusi, tänu niiskele pinnasele. Alates mai keskpaigast ei pruugi seeme kuiva ilma tõttu idaneda. Sel ajal ei ole soovitav muru külvata, kui puudub kastmissüsteem.

Enne külvi tuleb seemnesegu veel kord läbi segada. Seeme külvatakse käsitsi. Koos seemnega peaks külvama ka väetise. Et külv oleks ühtlane, on õigem jagada seeme kahte ossa ning külv teostada kahes ristuvas suunas. Käsitsi külvamisel tuleb esimene kord külvata pool külvisenormist, visates seemet laiali pihust läbi sõrmede. Mugavam on muidugi kasutada külvikut. Teisel korral tuleb külvata eelmisele külvile risti, kontrollida, kuhu on vaja lisada rohkem seemet. Kivi- ja istutusalade lähedale tuleb külvata eriti hoolikalt ja pisut tihedamalt, kui muule alale. Seeme ja väetis tuleb rehitseda ettevaatlikult 5 – 10 mm sügavusele ja rullida. Ükski seeme ei tohiks sattuda sügavamale kui 10 mm.

Esmakordne niitmine

Esimest korda niidetakse, kui muru on kasvanud kuni 10 cm kõrguseks. Tuleb hoolega jälgida, et taime tipust ei eemaldataks rohkem kui 1/3. Paari päeva pärast võib juba natuke madalamalt niita.

Muruvaiba kasutamise võimalus

Kui soovitakse saada kiiremat tulemust võib kasutada siirde- ehk rullmuru või teise nimega ka muruvaipa. Siirdemuru kasvatatakse valmis tavaliselt freesturbal, lõigatakse sobiva suurusega tükkideks ja seejärel laotakse ettevalmistatud pinnale maha. Pärast murumätaste kinnivajutamist ja tugevat kastmist taimed juurduvad ja lühikese ajaga saadakse ilus tihe muru. Kuigi selline tehnoloogia on kallim tavapärasest külvamisest, on see väga praktiline järskude kallakute, hauaplatside või väiksemate esindusaedade haljastamisel. 

Erinevad muruliigid

Lisaks traditsioonilisele tarbemurule tuntakse ka muid muruliike lähtuvalt nende funktsionaalsusest. Näiteks lillemuru, kus külvatakse rohkelt erinevad kohalikke lilleliike sobib hästi maakoduaedade ümbrusesse. Niidumuru,  kus  vähem lilli, kuid enam aeglasekasvulisi kõrrelisi, kasutatakse näiteks parkides. Eriotstarbelisi spordimurusid rajatakse spordirajatistele. Ebamuru, mis koosneb peamiselt madalatest, tallamist taluvatest pinnakattetaimest sobib sellistel aiaosadel, kus on vähem liikumist ning kus niitmine on raskendatud, samuti väga varjulistel aladel.